Järgneva saatis ja lubas avaldada Lille Lindmäe.

Tean Juhan Kartau lugu oma ema juttude ja Juhani pere poolt emale saadetud kirjade järgi. Temast räägiti kui väga haritud inimesest, kes mingi osa noorusest tegutses Petrogradis. Täpne teadmine puudub, kuid arvan siiski, et ta võis olla Petrogradi Ülikooli haridusega. Toon väljavõtteid Juhani tütre Tibi (Liidia) ja abikaasa Aliide kirjadest minu ema Ilse Sipelgale (1914 – 2000), mis on saadetud Jundiaist.

18. 12. 1964
Meie oleme tänavu kui sügisesed kärbsed. Ema tervis läks juba mineval novembril üsna halvaks ja siis tuli veel isa lahkumine ka … . See tuli nii ootamatult. 24. jaanuari hommikul oli ta veel nii heas tujus. Kuuldes, et olin turult tüki kürvitsat toonud, arvas, et sööks kürvitsa-riisi piimasuppi päris hea meelega. Aga kui läksime sööma kutsuma, siis algasid äkki valud rinnus ja käevartes. Kutsutud arst viis ta silmapilk omaenda autos ligidal olevasse haiglasse. Ka seal tehti kiiresti ja saadi südamenõrkusest jagu. Isa tundis end peagi hästi ja uinus pärast väsitavaid valusid. Nad olid kõik kindlad, et kriisist on jagu saadud. Aga kell ½10 õhtul tuli äkki uus nõrkushoog ja enne, kui midagi saadi teha oli lõpp. Isa lahkus, ilma et oleks unest ärganud. Veel samal õhtul toodi ta kodu ja järgmisel õhtul sängitati ta paljude ja tõsiste sõprade saatel jäädavasse puhkepaika. Ta oli siin väga lugupeetud. 4. augustil oleks ta saanud 80 aastaseks. Ema sai 11 juunil 70 aastaseks ja mina sama kuu 20 ndal päeval 44 aastaseks.

8.aprill 1976
Meil siin on uudiseks, et isa endise segakoori lauljad on saavutanud, et üks uus tänav, meie kiireltkasvavas linnas, on“Maestro Juhan Kartau“ nimeliseks saanud. Sarnasest nimetamisest oli kohe isa surma järele juttu, aga seaduse järele peab aastaid mööduma, enne kui kellegi nime võib mõnele platsile või tänavale anda. Nüüd, 12 aasta järele on see sündinud. Sest isa ei olnud mitte ainult siinmaal vist esimese segakoori asutaja ja maestro (mis pealegi väga silmapaistev oli) vaid ka oma töökohas, suures raudtee seltsis oli ta erakordne organisaator. Töötades raudtee materjaalideladu kantseleis, organiseeris ta seal materjaalide nimekirja ja mitmed kartoteegid mitmeks otstarbeks, mis siinmaal tollal veel uudsuseks olid. Ning palju muud, mida ma kõik ei teagi. Ainult, et selle kõige tulemusena käidi üleriigi siin selle ladu eeskujulikku organiseeringut ja asja-ajamist õppimas. Võimalik, et ta oleks võinud väga kõrgele tõusta, aga tema ei olnud trügija tüüp, vaid ütles, et „töö kiidab tegijat“. Ja pealegi tahtis ta rahus elada, pärast seda, kui ta kodumaal inimestes nii rängalt oli pettunud. See on see häda: iga inimene arvab, et kõik on sellised, nagu ta ise. Aus mees arvab, et kõik on ausad ja õiglased ja omakasu-püüdmatud. Ja … eksib. Ning pettub.

16. 12. 1976
Minister polnud isa siin kunagi. Selleks peab olema siin sündinud kodanik. Isa jäi Eesti kodanikuks ja temale truuks surmani. Ega tegelenud siinse poliitikaga üldse.

Jaanuar 1991
(Jutt on Kultuur ja Elu numbrist.  See kiri on kirjutatud trükimasinal, sest Tibi nägemine oli muutunud nii halvaks, et kirjutada käsitsi enam ei suutnud. L. L.)
Toda ajakirja ta (Heino Kartau. L.L) mulle ei julgenud saata, kuid üks kirjatuttav saatis. Seal on kõik vale – sihilik vale. Ja ma ei tea – milleks ??? Tahtsin esimeses vihas kohe ajakirjale kirjutada, kuid tuli meelde isa õpetus: „Ei maksa vasikaga hakata võidu jooksma“. Tõtt on vaid niipalju, et isa oli seal haridusministriks, et lahkus sealt (puupaljalt) et töötas siin raudteel (aga mitte direktorina) et asutas laulukoori ja suri 1964 a. (ka matusetund on vale). Kahjetsen, et lasksin Heino palve peale piltnikul isanimelisest tänavast pilte teha. Sel pole mingit tähtsust ja mina seal veel käinud pole. Vanemad põlgasid alati auavaldusi ja eluloo kirjutusi ega annud selleks kunagi andmeid. Sest „kes kassi saba kergitab…“ kuid „Töö kiidab tegijat“. Hindajaks on Taevataat ning mitte surelikud. Lisaks rõhutab Heino liialt, et ta oma suguluse tõttu hätta sattus. Olnuks see nii, miks siis teised puutumata jäid ??? – Terve lugu on liiga imelik ja ei tea, mis sihiga kirjutatud.

Lille Lindmäe: Tean Heino Kartau vangimineku põhjustest seda, mida minu ema ja teised inimesed on asjast rääkinud. Sel ajal, kui ühes majas üht Vene ohvitseri tapeti, oli Heino Kartau väljas valvamas olnud. Kogu seltskond saadi kätte. Mingil juhul Heino Kartau vangiminek Juhan Kartauga seotud ei olnud.

Olen jätnud kirjade kirjapildi muutmata. Kui Teile pakub huvi, minul on ka fotosid Juhan Kartaust. Juhan Kartaud pole ma kunagi kuulnud Johanneseks nimetatavat, kust see Johannese nimi nüüd järsku?

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s